Ajalugu

17. august 2016 - Ajakiri Pööning Rootsi raudteejaamas 
Kunstnike kodu Rootsi raudteejaam
 

7.veebruar 2014 - Saade Maahommik Rootsi raudteejaamas
Vana raudteejaama taaskasutusidee - muuda see ruumikaks koduks

31. mai 1968
Raudteelased peale Virtsu raudtee sulgemist.Vasakult: 1. Jaan Paat (Vigala), 2. Eduard Ajaots (Rootsi), 4. Johannes Ööpik (Rootsi), 5. Raimo Leit (Rootsi), 6. Jaan Kasekamp (Vigala), 7. Kalev Leit (Rootsi), 8. Ellen Kasekamp (Vigala), 11. Valkonen (Vigala). 


 25. mai 1968 liini sulgemine
Viimane reisirong Virtsust väljus 1968. aasta 25. mai õhtul kell 21.06. Saatjaid oli kogunenud üle saja, mängis pasunakoor, raudteelastele jagati aukirju. Meeleolu eriti kurb ei olnud, sest rahvale teadaolevalt pidi liin ümber ehitatama laiarööpmeliseks. Aga nii siiski ei läinud ja mõned aastad hiljem oli selge, et 37 aastat tegutsenud raudtee Virtsu on lõplikult ajalooks saanud ... (virtsu.ee) 
Rootsi raudteejaam 1968. Foto: O. Nurk.















Ristsed Rootsi jaamas
Fotod on pärit EW-aegse jaamaülema Andres Saartsi tütrelt. Esimesel fotol on parempoolne rätikuga naine EW-aegse jaamaülema Andres Saartsi abikaasa Lilli, tema parema õla taga seisab aga Andrese tütar Virve-Koidula. Teisel pildil sama pidu ja samad inimesed. Virve-Koidula on keskel.

Rootsi jaama hoovis.
Rootsi jaama ootesaalis.

  






































1950 - agitbrigaad Virtsu raudteel
Foto Rootsi jaama kogus.
 
25. märts 1949 märtsiküüditamine
[---] Viljakuid tuldi küüditama 25. märtsi varahommikul, kui Vaike veel magas. Küüditajad olid venelased ja nendega oli kaasas tõlk. Üks küüditajatest oli naaberküla mees, kes oli vallas mingi ametimees. Venelastest küüditajad nõudnud kohe süüa. Ema hakanudki süüa tegema ega jõudnud sellepärast enam loomi talitada. Tõlk oli tulnud laste tuppa ja öelnud, et lapsed tuleb soojalt riidesse panna, sest ees seisab pikk sõit. Pakkimiseks oli aega antud ainult 20 minutit. Ema oli selle peale ehmunud ja nutma puhkenud. Viljakud olid võtnud kaasa riideid ja natuke süüa. Leiba oli kodus vähe, sest just sel päeval pidi ema küpsetama hakkama. Mihklis andis üks inimene neile leiba kaasa. Ka Vaike vend ja õde pidid sõitma koos emaga. Vanaisa jäeti koju, kuna kirjade järgi oli ta teine perekond. Küüditatavad viidi hobusega Mihklisse ja seal pandi lahtise auto peale püssimeeste valve alla. Selle suure auto kastis viidi küüditatavad Rootsi jaama. Seal ootas suur rong loomavagunitega. Püssidega mehed olid igal pool valves. Vaike mäletab, et valvurid ei käitunud küüditatavatega kuigi viisakalt. Vaguni sisemus oli must ja narid olid kahekordsed ja asusid mööda seinaääri. Viljakud viidi Novosibirski oblasti Suzuni rajooni Bobrovka külla. (Mandel, M., 2010, lk 121)

15. oktoober 1948 – metsavennad
15. oktoobri ööl vastu 16. oktoobrit röövis Ants Kaljuranna metsavendade salk Rootsi jaama lähedal seisnud kinoautot. 
Tunnistab Karl Verpson: "Oktoobrikuul asusime Rootsi jaama lähedal ja nägime seal täislastis veoautot. Kaljurand saatis Heino Vaani uurima, millega tegu. Vaan tõi autolt mõned kastid. Need viidi eemale ja avati. Kastides oli kinoaparatuur ja filmilindid. Kastis olnud elektrijuhtmed võtsime kaasa, muu kraami viskasime jõkke." (Mandel, M., 2010, lk 104)

27. august 1948 Rootsi poe rööv
Paremal Jaan Soomann

Tunnistab Jaan Soomann, kooperatiivi valvur, kes elas Kirbla vallas Aru külas: "Minu korteris elavad kaks tütarlast - Linda Marlei ja Leida Rets. Marlei elab muidu Vanamõisas, kuid asub nüüd minu korteris vaid sellepärast, et töötab kooperatiivis. Teise tütarlapse päris elukoht on aga Rootsi külas. 27. augustil kell 10 õhtul õhtustasin, kui kuulsin koera haukumist, ja otsustasin minna õue vaatama. Minu juurde astus mees automaadi ja püstoliga ning tõukas mu koridori. Siis märkasin välistrepi juures seisvat kuut-seitset inimest. Neist neli sisenesid ning tõukasid mu tuppa. [---] Mind ja kahte neiut kästi viibida keskmises toas, meiega jäi grupi juht. Teised mehed läksid poodi, võtsid veini ja teisi kaupu, mille tõid välja ning andsid teistele. Neiu, kooperatiivi juhataja, puhkes nutma, aga grupi juht ütles: "Mis te nutate, Audru vallas röövisime juba neli korda kooperatiivi, siin alles esimest korda." [---] Ära minnes öeldi, et kuni kella viieni hommikul ei tohi meist keegi majast väljuda, lisades, et seda kontrollitakse. Väljusin tund hiljem asja õiendama ja maja nurga taga seisiski inimene. Kell 2 öösel käis õues Linda Marlei ja temagi nägi, et valvatakse. Kakskümmend minutit viie peal läks ta siiski ja teatas röövist miilitsale. (Mandel,M., 2010, lk 99-100)
Rootsi poe röövis osalesid Karl Verpsoni hilisema tunnistuse kohaselt tema ise, Ants Kaljurand, Heino Vaan, Arvet(d) Pill, samuti Lauri Karl (Karl Viikberg) ja Kuhu külast Jaan Karu. Poe juurde jõudes koputanud Ants uksele. Ukse avanud tundmatu mees, kes oli öövalvur. Siseneti poodi, võeti paberosse, viina ja rõivaid ning lahkuti. Öövalvur oli istunud rahulikult laua juures ja vaadanud metsavendade tegevust pealt. (Mandel,M., 2010, lk 100)

13. oktoober 1945 mis juhtus jaamaülem Andres Saartsiga
Kuulduste järgi viibis Andres Saarts Saksa okupatsiooni ajal Eestis. Kui Nõukogude võim jälle Eestit okupeerima asus, põgenes Andres Eestist ilmselt mõne viimaste seas olnud paadi või laevaga Rootsi, kus ta suri paar kuud hiljem Landskronas. (Hensel, 2014)
Rootsis maetud põgenike hauakohtade seas leidub selline info, et Andres Saarts, olles sündinud 09. novembril 1890, suri 13. oktoobril 1945, maeti 19. oktoobril 1945 Landskrona kalmistule (Saarts, Andres
född: 1890-11-09  avliden: 1945-10-13  gravsatt: 1945-10-19 Landskrona Kyrkogård,  Kvarter: 21  Gravplats: 239, Gravrätten har återgått till upplåtaren)
(Svenskagravar, 2009)


30. detsember 1941 "Postimees" – Pleeri surmarong
[---] "Jõudes Rootsi jaama, tahab ta seal kõiki raudteeametnikke ja töölisi mõrvata kogu perekondadega, kuid kohale jõudes leiab ta tühja jaamahoone eest. Ettenägelikud raudteelased olid juba aegsasti põgenenud rongi lähenemisel ümbruskonna metsadesse. Pleer annab käsu jaamahoone süütamiseks, kuid silmates eemalt lähenevaid sakslasi, jääb jaamahoone süütamine teostamata." [---]
1941 – Pleeri surmarong
Peale tavaliste hävituspataljonide tegutses Eestis ka mitmeid erihävitusüksusi. Üks selliseid oli nn. „Pleeri surmarong”, mille „töö”-piirkonnaks oli raudtee. „Pleeri surmarong” asutati Tallinnas sõjakomissari ja NKVD ülema käsul. Rong koosnes kahest parimast ja kiireimast mootorvagunist. Tema ülemaks määrati Türi raudtee NKVD osakonna ülem Pleer. [---] Sõja puhkemisel määrati Pleer Eesti kommunistide soovitusel karistusrongi ülemaks. Raudteelased ja ümbruskonna elanikud hakkasid rongi nimetama Pleeri metsikute tegude tõttu „Pleeri surmarongiks”. [---] Mitteustavad raudteelased, ametnikud ja töölised pidi mõrvatama kui kontrrevolutsionäärid. Teiseks ülesandeks oli mõrvatute omaste vangistamine ning vara röövimine. Kolmandaks oli raudtee jaamahoonete mineerimine ja õhkulaskmine. Neljandaks abistada ja transportida küüditatute ešelone ja muid eesti rahva varaga täiskiilutud ronge. [---] Pleer asus oma tapaiha rahuldama Kirbla ja Rootsi jaama vahel, kus ta rongi seismise ajal laskis kaks raudteetöölist nagaanist surnuks. Juba surnud raudteetöölistele käskis Pleer veel viiel hävituspataljonlasel lasta kogupaugu püssidest. Lömastatud ja kuulidest purustatud laipu tallas ta veel jalgadega.
[---] (nommevalitsus.org) 

16. september 1941 – jaamaülem Andres Saarts
Toimikus on NKVD poolt hiljem koostatud dokument, kus mainitakse, et Andres (selles dokumendis nimetatud Andreiks) Saarts oli 1941. aastal kontrrevolutsioonilise tegevuse eest arreteeritud, kuid andmed tema kohtulikust süüdimõistmisest ja saatusest puuduvad. Sellest võiks arvata, et NKVD hukkas Andres Saartsi, ilma et tema üle isegi kohtufarssi oleks lavastatud. Kuid toimikus leidub veel üks paber, mis lubab arvata muud. See on 12. detsembrist 1958 pärinev kiri, mille on Eesti NSV Riikliku Keskarhiivi ülem Novikov ja fondide osakonna ülem Tuusov saatnud Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakonna ülema asetäitjale Beloussovile. Kirjas mainitakse, et Andres Saarts esineb Omakaitse ülema käskkirjas nr. 10 16. septembrist 1941 kui Lääne ringkonna käsundusohvitser ja kapten, kes viibinud Seliste ja Varbla piirkonnas rindel ja saanud 6. augustil 1941 Varbla piirkonnas toimunud lahingus haavata. [---] (Mandel, M., 2007, lk 86)

6. august 1941 – jaamaülem Andres Saarts
[---] 1941. aastal langenud, hukatud ja haavata saanud Pärnumaa metsavendade ja omakaitselaste dateerimata nimekirjas esinevat Rootsi jaamaülem Andres Saarts kui kapten, kes oli saanud Selistes 6. augustil 1941 haavata. On lisatud, et haavatu paranes. (Mandel, M., 2007, lk 86)
Veel esinevat Saarts Pärnumaa Omakaitse tegevusülevaates kui Tõhela, Mõtsu ja Varbla piirkonna omakaitsejõudude üldjuhiks määratud kapten. Leidub andmeid ka Tõstamaa ümbruses toimunud lahingutegevusest [---]. Seega näib, et Andres Saarts oli 1941. aastal NKVD haardest pääsenud. Täpsemad andmed tema elust peale 1941. aastat ning hilisemast saatusest paraku puuduvad. (Mandel, M., 2007, lk 86)

16. juuli 1941 jaama praktikant Evald Köbris
Kasari ääres Käära talu juures sattus 16. juulil Punaarmee üksuse kätte Vanamõisast jalgratastel tulnud grupp relvituid mehi. Osal kaugemale jäänutest õnnestus punaarmeelasi nähes ümber pöörata ja põgeneda, Vanamõisa talu ja piimatööstuse omanik Jüri Lukas (sünd. 1880. aastal, foto 63), Edgar Maal Altkülast Jundase talust (sünd. 1899. aastal), Mõisimaa Mäe talu peremees Voldemar Mait (sünd. 1913. aastal, foto 64), August Toonpere (sünd.1900. aastal) ja Rootsi raudteejaama praktikant Evald Köbris (sünd. 1923. või 1922. aastal, foto 65) jäid aga punaarmeelaste kätte ja lasti maha. Juba mahalaskmisele viimiselt õnnestus põgeneda 17-aastasel Endel Luukasel (foto 63). (Mandel, M., 2007, lk 116) 

16. juuni 1941 – jaamaülem Andres Saarts
[---] Toimikus leidub julgeoleku operatiivgrupi vanema Kopõlovi 16. juunil 1941 NKVD Läänemaa osakonna ülemale V.Vitsale saadetud kiri, milles kirjeldatakse Saartsi tagaotsimist. Leidmata Saartsi Rootsi jaamast, sõitnud Kopõlov Saugale Andruse tallu, kus elas Saartsi ema. Sealt sõitis ta ema juhatusel Pärnusse. Seal olevat Andres Saarts ööl vastu 14. juunit küll ööbinud, kuid lahkunud juba varahommikul teadmata suunas. Kopõlov sõitis tagasi Rootsi jaama, kuhu jäi ööbima ja Saartsi saabumist ootama. Saarts sinna aga ei ilmunud. Kopõlov jättis Kirbla valla miilitsa Saartsi varitsema, ise aga lahkus. (Mandel, M., 2007, lk 85)


14. juuni 1941 – jaamaülema perekond
14. juunil saadeti Eestist välja Rootsi jaamaülema Andres Saartsi naine Liisa Saarts (sünd. 1890) ja kasutütar (Parandus: Virve-Koidula on Andres Saartsi päris tütar) Virve-Koidula Tohver (sünd. 1931). Virve-Koidula Tohver pääses kodumaale tagasi 1947, abikaasa aga 1955. (Mandel, M., 2007, lk 86) 
Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. [---] 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada. [---] Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastaseid) oli neist 36 – 38 %, alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. (Wikipedia, 2014)

10. juuni 1941 – jaamaülem Andres Saarts
Andres Saarts
10. juunil 1941 on julgeolek väljastanud määruse Rootsi raudteejaama ülema Andres Saartsi arreteerimiseks. (Mandel, M., 2007, lk 85)


17. november 1940 – jaamaülem Andres Saarts
Andres Saarts (sünd. 1890) oli Rootsi raudteejaama ülem. Pärit Pärnumaalt Saugalt. Lõpetas Peterburis sõjakooli porutšikuna. Võttis osa 1. maailmasõjast. Sai 1917. aastal rindel haavata. Peale paranemist teenis 1918. aastal staabikaptenina Riia armee varustusosakonnas. 1920. aastal tuli üle Eestisse ja asus tööle raudteel. Oli Soome-Balti raudteelaste ühingu liige. Aastast 1926 kuulus Kaitseliitu. (Mandel, M., 2007, lk 85) 
Andres Saartsi kohta on NKVD-le andmeid kogutud juba 1940. aastal. 17. novembril on agent ette kandnud: "Saarts näitas mulle fotosid, kus ta oli porutšiku vormis. Ta teenis Koltšaki või Denikini juures. Oli suur kaardimängusõber." Julgeolekutöötaja on lisanud sellele märkuse: "Kontrollida teise allika kaudu!" Toimikus leidub ka Andres Saartsi omakäeline elulookirjeldus 23. detsembrist 1940 ning julgeolekutöötaja teade, et Saarts olevat 1939. 1940. aastal aktiivselt värvanud vabatahtlikke Soome Talvesõtta nõukogude võimu vastu võitlema. Ka väidetakse, et  Saarts olevat kogunud andmeid Soome luurele. [---] (Mandel, M., 2007, lk 85) 
  
22. jaanuar 1932 ajaleht "Waba Maa" 
Rapla-Wirtsu raudtee laguneb. Raudteetamm kohati wajub. Sõidukiirust wähendatud. 
Wastvalminud Rapla-Wirtsu raudteel on juba lagunemise tunnusmärgid esile kerkinud. Kohati on raudteetamm hakanud wajuma ja rongid ei sa enam wajalist kiirust arendada. Eriti on see märgataw Märjamaa ja Rootsi jaamade wahel.
Sellel teeosal tehtsid tööd viimastena ja kuna uue raudtee awamine üldse wiibis, kiirustati töödega ning neid ei tehtud kõigiti rahuldawalt. Ka ei olnud tammi täitmiseks tarwitataw kruus selleks kõige kohasem. Nimelt sisaldas ta sawi, millelt nüüd sulade ilmadega tingitudki raudteetammi wajumine. Tammi wajumine ei ole üldine, waid paigaline.
Kuigi Märjamaa-Rootsi jaamade wahel rongide sõidukiirust tunduwalt on wähendatud, ei tunne reisijad end kuigi mugawalt. Wagunid pillutakse wahetpidamatult ühelt äärelt teise ja iga silmapilk ähwardab neid roobastelt wäljapaiskamine.
Kuna raudteetamm on ehitatud soomaale ja seega aluspõhi ei ole küllalt kindel, kestab raudteetammi wajumine edasi. Üldse on Märjamaa-Rootsi waheline raudtee halwasti ballasteeritud. Kui raudteetammi wajumine sarnases tempos edasi kestab, kujuneb rongide liiklemine Rapla-Wirtsu raudteel juba lähemal ajal ohtlikuks.   

1. detsember 1931 – liini avamine
Avati Rapla-Virtsu 96 km pikk raudteeliin. 
"Waba Maa" 24.11.1931
 23. september 1931 – raudtee ehitamine
Rumba jaamahoone, Parikas, 1931. EAM - N5648108.JPG
Lõpetati juunis kahelt poolt alustatud rööbaste mahapanek teeosade ühendamisega Rumba ja Rootsi jaamade vahelisel 58. kilomeetril. (Helme, M.,1996, lk 151)
 
1930 – raudtee ehitamine



Algus. Jaama plaanid. Kingituse tegi Jüri Mõniste.




*   *   *
Kasutatud kirjandus:
Mandel, Mati. Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940 - 1941. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2007.
Mandel, Mati. Kogu tõde Hirmus-Antsust. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010.
(autor teadmata) "Mõrvad ja hävitustöö". Nommevalitsus, (aeg teadmata), http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7882&Itemid=67&lang=et, kasutatud 26. I 2014.
(autor teadmata) "Rapla-Virtsu Raudee 1931 – 1968". Virtsu, (aeg teadmata),  http://virtsu.ee/ajalugu/rt_00_raudtee.html, kasutatud 14. I 2014.
Helme, Mehis. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896 – 1996. Autori kirjastusel, 1996. 
Hensel, Margot. E-kirjast käesoleva lehekülje koostajale 15. IV 2014, http://www.gmail.com, viimati loetud  22. IV 2014.
Wikipedia. Juuniküüditamine, 02. II 2014 – Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine, kasutatud 22. IV 2014.
Svenskagravar.se. Sök gravsatta, 2009 Svenskagravar, http://www.svenskagravar.se/index.php/sok_resultat?mode=norm&DISTRIKT=&FOR_NAMN=Andres&EFTER_NAMN=Saarts&FODELSE_DATUM=&DODS_DATUM=&ORDER_BY=Fornamn&ORDER_DIRECTION=ASCENDING, kasutatud 22. IV 2014.

No comments:

Post a Comment