Inimesed

Andres Saarts, jaamaülem (1931 - 1941)



Pärit Pärnumaalt Saugalt. Lõpetas Peterburis sõjakooli porutšikuna. Võttis osa 1. maailmasõjast. Sai 1917. aastal rindel haavata. Peale paranemist teenis 1918. aastal staabikaptenina Riia armee varustusosakonnas. 1920. aastal tuli üle Eestisse ja asus tööle raudteel. Oli Soome-Balti raudteelaste ühingu liige. Aastast 1926 kuulus Kaitseliitu. (Mandel, M., 2007, lk 85)
Rootsi jaamaülem Virtsu raudtee avamisest 1931. aastal kuni 1941. aasta juuniküüditamiseni, kui tema perekond arreteeriti ja küüditati ning ta ise jäi põranda alla, osaledes lahingutes punaste vastu. Nõukogude okupatsioonile järgnenud Saksa okupatsiooni ajal töötas Saarts Papiniidu jaamas jaamaülemana. Kui punased tulid teist korda Eestit okupeerima, põgenes Saarts Rootsi, kus ta peagi suri. Lühike kronoloogia tema ametikäigust Rahvusarhiivi saksa-aegsest toimikust:

8. november 1890 sündis Sauga vallas Pärnumaal. 
1. aprill 1921 - tagavara rööpaseadja Pärnus. Rööpaseadja eksami sooritas 8. aprillil 1921, jaamakorraldaja eksami sooritas 28/29 augustil 1921.
1. september 1921 - tagavara ametnik Viljandis.
1. mai 1922 - jaamaülema abi Riiseljas.
24. november 1924 - jaamaülema abi Järva-Jaanis.
1. Detsember 1931 - jaamaülem Rootsi jaamas.
13. juuni 1941 - NKVD poolt perekond arreteeritud ja väljasaadetud Kirowisse. Ise tagaotsitav ja põranda all kuni 2. juulini 1941.
18. juuli 1941 –  31. oktoober 1941 Eesti Omakaitse, Pärnu Omakaitse staap, ringkonna ülema abi.
2. juuli - 6. august 1941 on aktiivselt osa võtnud võitlustest punaste vastu Pärnu ja Läänemaal. 6. augustil sai raskesti haavata lahingus Seliste vallamaja juures.
6. augustist - 7. septembrini 1941 viibis Pärnu haiglas ravil.
21. september - 29. september 1941 osavõtmas Saaremaa operatsioonist.
1. november 1941  ... jaamaülem Papiniidu jaamas. (Rahvusarhiiv)

Papiniidu jaam hävis Teises maailmasõjas:
Papiniidu jaam 20. sajandi alguses (Histrodamus.ee)
13. oktoober 1945 suri Andres Saarts põgenikuna Rootsis. Maeti 19. oktoobril Landskrona kalmistule.(Saarts, Andres
född: 1890-11-09  avliden: 1945-10-13  gravsatt: 1945-10-19 Landskrona Kyrkogård,  Kvarter: 21  Gravplats: 239, Gravrätten har återgått till upplåtaren)
(Svenskagravar, 2009)

Jüri Uluots, peaminister


Jüri Uluots oli jaamaülem Andres Saartsi sõber Peterburi-ajast, kui Uluots õppis õigusteadust ja Saarts käis sõjakoolis. Uluots oli pärit Kirbla vallast ja Rootsi jaamaga sidus teda sõprus jaamaülemaga kui ka vend, kes pidas talu Kirbla vallas ja keda ta ka ühtlugu külastas. Mõnikord sõitis Jüri Uluots Tallinnast lausa dresiiniga otse Rootsi jaama.
Rootsi jaamas asus telefon, millele ta ette helistas, kui oli vaja, et vend talle jaama vastu kutsutaks. Siis oli jaamaülema abikaasa Liisa Saarts see, kes läks sõna viima.
Jalavaev sai tasutud eksursiooniga Petseri kloostrisse, mille Uluots tänutäheks kohalikule Võhma naisseltsingule kinkis, mille esimees Liisa Saarts oli.


Eduard Ajaots, raudteelane

Vasakult: Eduard Ajaots, naisterahvas?, Jaan Soomann

Johannes Ööpik, raudteelane

Vasakult: Johannes Ööpik, Madis Esko, Eduard Ajaots



Kasutatud kirjandus: 

Rahvusarhiivi rigiarhiiv säilikud. Säilikute numbrid täpsustamisel.

Mandel, Mati. Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940 - 1941. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2007.

Svenskagravar.se. Sök gravsatta, 2009Svenskagravar, http://www.svenskagravar.se/index.php/sok_resultat?mode=norm&DISTRIKT=&FOR_NAMN=Andres&EFTER_NAMN=Saarts&FODELSE_DATUM=&DODS_DATUM=&ORDER_BY=Fornamn&ORDER_DIRECTION=ASCENDING, kasutatud 22. IV 2014.

No comments:

Post a Comment