Monday, June 4, 2018

50 aastat viimasest rongist


25. mail 1968. a sõitis viimane rong Rapla - Virtsu raudteeliinil. 50nda juubeliaasta puhul korraldas Lääneranna vald 26. mail 2018 ürituse, mille raames olid avatud osad selle kitsarööpmelise raudteeliini jaamad: Märjamaa, Vigala, Rootsi, Lihula, Tuudi, Karuse ja Virtsu jaam.

Rootsi jaama külastas päeva jooksul mitusada huvilist nii omal käel kui ka valla poolt organiseeritud bussidega.
Rääkisime juttu Lääne Elu ajakirjanik Urmas Lauriga, kes kajastas üritust nii sõnas kui pildis. Artikkel: Rootsi raudteejaamast sai kunstnike kodu  ja fotogalerii: Sajad huvilised tuuritasid Virtsu raudtee lõpu 50 aasta puhul raudteejaamades
Rootsi raudteejaam on kunstijaam
Rootsi raudteejaama külalised said vaadata jaamaümbruse haljastust, mille algupärase vormi taastamisega oleme jaama soetamisest alates tegelenud ja mis on vaikselt ilmet hakanud võtma. Avatud oli jaama 1. korrus, mille oleme praeguseks prügist ja vandalismijääkidest puhastanud ning kus on käimas sokli täitmistööd. Eluruumid 2. korrusel jäid suletuks, aga trepikojas sai René hobuse portreega siiski tutvumas käia. 
50-kohaline buss saabub Märjamaalt

Siin, kus olid rööpad, seisab nüüd buss

Jaama hoovis

Kuuridevaheline ala, taamal kunagile õliladu-väljakäiguhoone.

 
Koerad said tiigis pardiga suplemas käia

Proua saabus meile jalgsi kõige raskemini läbitavat teed mööda Rumba jaama poolt

Buss Virtsu poolt

Arutelu silikaadi ja punase tellise üle.

Liigume keldri poole

Mõnus jahe kelder

Soomanni pood ei tööta ka juba aastakümneid

Saun, kuur ja jaam

Mootorratturid võtsid ette retke Virtsu raudteetammil









Meie ühes jaama parkidest, kus on eksponeeritud Maigi skulptuur "Punased autod on kiiremad"

Õhtu


Sunday, May 13, 2018

50 aastat viimasest rongist EELTEADE



25. mail 1968. aastal väljus viimane rong Virtsu – Rapla kitsarööpmelisel liinil.
Kolmkümmend kuus aastat toiminud raudteeliin sai ajalooks. Raudteerööpad ja liiprid võeti osaliselt üles juba samal aastal, kuid teetrass ja raudteehooned jäid omale kohale. Algul liikusid ka jutud, et raudteeliin ehitatakse ümber laiarööpmeliseks, sest kitsarööpmeline teadaolevalt ei sobinud kasutamiseks militaarsetel eesmärkidel. Liin suleti, kuna avalikult näidati selle ebapraktilisust, selleks suunati juba paar aastat varem kaubad maanteele ja reisijateveo graafikud ei sobitunud enam bussi- ja laevaliiklusega. Seda on selgelt näha ka tolleaegsetes kaubasaate dokumentides, kus alates 1966. aastast vähenes kaubavedu oluliselt. 
Viimane rong läks, kuid trass ja hooned said uue kasutuse. Tänaseks on kõik raudtee hooned leidnud omale uue omaniku.

Riigikogus võeti 25. mail 1928 vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla – Virtsu kitsarööpmelise raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Ehituskuludeks määrati 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu muretsemiseks 1,38 miljonit krooni ja tegevuskapitaliks 158 000 krooni. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Virtsus vajalikud materjalid toimetati kohale laevadega. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931. 1931. aasta jaotuse järgi oli teel 15 peatust: 5 neljanda klassi jaama (Rapla, Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu), 5 viienda klassi jaama (Koikse, Paeküla, Rumba, Rootsi, Karuse), 5 peatuskohta (Raiküla, Pühatu, Kirbla, Tuudi, Virtsu sadam).

96 km pikkune liin avati liikluseks 1. detsembril 1931. Uus raudteeliin tõi siia piirkonda majanduse elavnemise. Jaamade juurde ehitati juurdepääsuteed, avati kauplusi ja muid teenindavaid ettevõtteid. Kohalikel inimestel oli nüüd lihtsam oma kaupa turustada ja inimestel liikuda. Raudteetöölistele ehitati elamud, mis tolle aja mõistes olid väga uhked. Raudteetöölise amet oli kohaliku rahva seas austatud ja hinnatud, kuna sellega kaasnes enamasti tasuta korter ja uhke vormiriietus.

Tänaseks on raudteetrassi olukord väga erinev, kohati on tee saanud kõvakatte ja kohati säilinud vana kruusatäitega. Kuna tee kulgeb metsade vahel, siis kasutavad seda tihti metsaveomasinad. Sellest on ka vahel tingitud tee läbimatus väiksemale transpordile. Kuid sellegipoolest on vana raudteetrass pakkunud aastaid huvilistele põnevat avastamisrõõmu. Jaamahooned ja muud ehitised on tänaseks leidnud omale uued omanikud. Kuna algselt, peale liini sulgemist kuulusid hooned riigile, siis kasutasid hiljem neid mitmed erinevad ametid. Tavaliselt olid need seotud side- või postiteenusega. Veel on neis olnud muuseum ja puhkekodu. Hooned olid ehitatud arhitektuuriliselt silmapaistvad ja ilusad ning seepärast köidavad nad inimesi ka tänapäeval.

26. mail 2018 aastal kutsuvad jaamaomanikud huvilisi endale külla. Avatud onjaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab hooneid seest ja väljast, lisaks on võimalik tutvust teha teiste jaamades asunud hoonetega. Jaamades on avatud puhvetid, vaadata saab vanu fotosid raudtee ajaloost. Huvilistele tehakse ekskursioone jaamade piirkonnas. Praegused jaamaomanikud on suured ajaloohuvilised, nad on kogunud fotosid ja mälestusi nii oma jaamast kui kogu raudtee ajaloost. Kuna raudtee puudutas siin piirkonnas väga paljusid inimesi, siis palume lahkesti siinkohal jagada säilinud fotosid ja mälestusi jaamaomanikega.

Võimalus osaleda nutimängus „Märka jaamahoonet“. Mängijad peavad kokku viima jaamahoone detailid ja väited jaama nimetusega. Bussis on võimalik osaleda mängus vastates küsimustele paberil. Parimatele auhinnad!

Kuna tavalise sõiduautoga ei ole võimalik raudteetrassi läbida, siis pakume võimalust külastada jaamahooneid bussiga. Päeva jooksul külastatakse kõiki avatud jaamahooneid ja kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi.

Virtsu-Märjamaa buss alustab Lihula bussipeatusest kell 9.30, Virtsu 10.00, Karuse 11.00, Tuudi 12.00, Lihula 13.00, Rootsi 15.00, Vigala 16.00 ja Märjamaa 17.00. Märjamaa- Virtsu buss alustab Märjamaa bussijaamast kell 9.45, Märjamaa raudteejaam 10.00, Vigala 11.00, Rootsi 12.00, Lihula 13.00, Tuudi 15.00, Karuse 16.00 ja Virtsu 17.00. NB! Mõlema bussi hommikusel väljumisel ootame ära saabuva Tallinna bussi.

Kellaaeg jaama nime juures näitab sinna saabumise aega ja ekskursiooni algust jaamas. Osalemine ekskursioonil maksab 5 eurot, mille saab tasuda bussis. Kuna kohtade arv on piiratud siis eelregistreerimine tagab bussis koha. Registreerimine telefonil 5151988 Jüri. Täpsem info bussides, jaamahoonetes ja Virtsu kodulehel www.virtsu.ee

Tuesday, October 24, 2017

Rootsi pood ehk Soomanni kauplus ja metsavennad

Maigi ja René Rootsi poe ees. Foto on inspireeritud Grant Wood`i 1930. aasta maalist "Ameerika gootika"

Rootsi raudteejaama juurde kuulub ajalooliselt üks poehoone, mille ehitas Jaan Soomann 1936. aastal. 1966. aastal ostis selle maja Aliide Rüütel, kes elas seal oma elu lõpuni - 1996. aastani. Peale seda ei ole maja kasutust leidnud. Kadunud on laut ja kuur ning hoone vajab hoolitsust. Kui raudteejaama soetasime, siis poehoone jaama juurde ei kuulunud, aga tänaseks on see küsimus lahenenud ja krunt moodustab terviku.
Ehitaja ja kaupmees Jaan Soomann paremal.
Aliide Rüütel Paremal.
*     *     *
Jaanuaris 2014 pidasime Vana-Läänemaa Ajaloo Seltsiga kaupluses ajaloopäeva, kus oli teemaks kuulsa metsavenna Ants Kaljuranna grupi poolt 1947. a. korraldatud Rootsi poe kaupade rekvireerimine. Mati Mandel on metsavendadest ja Ants Kaljurannast kirjutanud põhjaliku raamatu "Kogu tõde Hirmus-Antsust" ja pidas metsavendade poeskäigust ettekande.
Rootsi poes Vana-Läänemaa Ajaloo seltsiga.Paremal ajaloolane Mati Mandel, 2014
Mati Mandel "Kogu tõde Hirmus-Antsust"
Ants Kaljurand ehk Hirmus-Ants
1947. - 1948. aastal sai metsavendade põhibaasiks punker Rootsi jaama ja Vastupä küla vahel Soopaju metsas. Nii et Rootsi jaam ja pood asusid metsavendade punkrile päris lähedal.
Punkri asukoht
Tänavu täitus kuulsa metsavenna Ants Kaljuranna sünnist 100 aastat ja sellega seoses toimus Pärnus konverents "Ants Kaljurand 100". Konverentsil räägiti metsavendade tegevusest Eesti vabariigi heaks, vaenlase loodud kuvandist kui ka seda, kuidas võiks seda teemat edasi käsitleda. 
Eerik-Niiles Kross tegi oma ettekandes ettepanekud terminoloogia kasutamiseks metsavendadest kõnelemisel, et me ei võtaks üle vaenlase retoorikat, kes on aastakümneid propaganda käigus loonud metsavendadest kuvandit kui fašistlikest bandiitidest. Sellest ettekandest mõned slaidid:
Kes olid metsavennad
Metsavendade lendleht 1946
Kuvandi areng
Eesti terminoloogia ettepanekud

*     *     *

Grant Wood "Ameerika gootika", 1930

Monday, June 12, 2017

Iluaiad Rootsi raudteejaamas


Rootsi raudteejaam projekteeriti koos läbimõeldud haljastuse ja pargikompleksidega. Arhitekti jooniseid on erinevatest etappidest ja ühel neist on ka haljastus üles märgitud. Pätsu ajal peeti pargikultuuri au sees ja korraldati isegi võistlusi, mille käigus valiti kaunim jaamapark.
Virtsu-poolne park on selle heki ja puude vahel, 2017

Sama pargi sisevaade, 2017
Rootsi jaama ümbritsevad kaks parki ja hoovipoolne ringtee, mis samuti moodustab pargi. Wabariigi ajal oli ära jagatud, kes raudteelastest mingile pargile hoolitsust jagab. Siinsed pargid piirnevad akaatsiahekkidega, mida ääristavad pärnad, ringtee haljasala piirneb ainult pärnadega. Ülejäänud kujundus oli jaamas elavate-töötavate inimeste vaba looming.
Hoovipoolne ringtee, 2017
Peale iluaedade määrati projekteerimise käigus ka viljaaedade ja peenramaade asukohad.
Palju küsitakse, et milleks selles majas korterid on. See on selleks nii, et inimestele, kes raudteel töötasid, anti eluase jaamas. Lisaks oli olemas saun, kus pesta, laut, kus loomi pidada, kuur, kus asju hoida, aiapidamiseks maalapid ja kelder toidu säilitamiseks.
Hoovis, 2012
Kui jaama tulime, siis esialgu ei osanudki märgata läbimõeldud haljastusskeemi, sest aja jooksul oli loodus inimese plaanid üle joonistanud. Enelas, sirel ja teised käest läinud hea kasvuga taimed muutsid pargid hämarateks metsatukkadeks, mis mõjusid groteskselt klassitsistlikus laadis hoone kõrval. Kuna parkide olemasolu ei aimanud, siis ei taibanud seda võsa ka eriti üles pildistada, nii et fotovalik protsessist on kesine.
Vasakul on näha natuke parki ja paremal sisehoov, 2012
Sama park, mis eelmise pildi nurgas paistab. Palju enelast oleme siin juba välja juurinud, parki sisustab peamiselt sirel ja pärnavõsud, 2013
2013

Kui Virtsu-poolse  pargi pinnas oli ühtlaselt tõstetud, siis Rapla-poolne sisaldas mullakuhja, mis oli sirelist ja enelasest läbi kasvanud. Selle pargi pinnas sai lõpuks tasandatud ja üleliigne välja juuritud sellel kevadel. Pargid peaksid olema nüüd sellised nagu arhitekt nad 1930ndatel joonistas. Ringtee haljasala aga vajab veel aega.

2017
2017
2017
2017
2017

Wednesday, November 2, 2016

Katusekivid Tori raudteejaamast

Tori raudteejaam
Kui esialgu arvasime, et väljakäigukoha katuselt on puudu mõnikümmend kivi, siis kokku lugedes saime 45 kivi, lisaks on ka kuuri katuse rooviotsad vanad ja aja jooksul hulga kive katki pillanud, nii et sinnagi oli kive vaja. 

Meid aitas Tori jaamaülem Lylian Meister, kes andis heast südamest ja enda varudest sada omaaegset katusekivi. Nii et nüüd saame mõlema hoone katused ära parandada ja jääb varukski, kui mõni kivi peaks aja jooksul väljavahetamist vajama.

Ajakirja Eesti Naine novembrikuu numbrist saate lugeda inspireerivat lugu Lylian Meistrist ja tema Tori raudteejaamast: Sügissonaat Toril
Rootsi jaama kuur ja väljakäigukoha hoone.
Katust tehes süvenesime hoone hingeelusse ja selgus, et hoopis see rohekas toon on majakese õige värv. Punane muldvärv sai maha pestud ja õlivärviga uuesti üle värvitud. Õlivärvi segas ja toonis René ise. Isetehtud õlivärvi eelis on see, et täiteainet saab rohkem panna ja soodsam tuleb ka. 

Endiselt võib ka kadunud aknaga kaupa teha: